Leia endale lähim abi või teenusepakkuja pin icon Vaata kaarti

Patsiendimaterjal “Elu pärast insulti”

Tartu Ülikooli Kliinikumi insuldiprojekti raames on valminud patsientidele ja nende lähedastele mõeldud patsiendimaterjal.

Patsiendimaterjali on võimalik kuulata audioversioonina. Helifail asub SIIN

Oleme kokku kogunud kasuliku lisamaterjali, mis on leitav allpool välja toodud linkides.

Toimunud insulditeemalised vestlusringid:

Kogemusnõustamine

Tartu Ülikooli Kliinikumi insuldiprojekti raames pakutakse kõikidele insuldipatsientidele ja lähedastele üle Eesti tasuta kogemusnõustamist nii vahetu kontakti kui telefoni teel. Kogemusnõustamise käigus saavad sarnase kogemusega inimesed vahetada teadmisi ja kogemusi, selle käigus pakutakse emotsionaalset, sotsiaalset ja praktilist tuge. Nõustamist viib läbi Veronika Kruustik, kellel on isiklik insuldist taastumise kogemus ning kes on läbinud riikliku õppekavaga baaskoolituse. Nõustamisele on oodatud patsiendid ja lähedased. Nõustamisele registreerumiseks võtta ühendust insuldikoordinaatoriga või kontakteeruda patsiendiinfoga telefonil 731 8178 või e-posti teel patsiendiinfo@kliinikum.ee.

Insuldikajastus erinevates väljaannetes:

Eestikeelsed terviseedenduslikud veebilehed:

Täpsemalt südame rütmihäiretest ja insuldist saad lugeda siit.

Pärast insulti võib tekkida vajadus erinevate sotsiaalteenuste järele. Esimene samm mitmete teenuste saamiseks on puude määramine Sotsiaalkindlustusametis.

Mis on puue?

Puue on püsiva iseloomuga pikaajaline funktsioonihäire põhivaldkondades, mida ei saa oluliselt mõjutada ravi või ravimitega ja mille tõttu inimene võib vajada teenuseid või abivahendeid.

Esimene samm mitmete teenuste saamiseks on puude määramine Sotsiaalkindlustusametis.
Puude määramisel küsitakse näiteks:

  1. Millega inimene hakkama ei saa? 
  2. Millised on inimese piirangud? 
    • Millistes olukordades piirangud avalduvad? 
    • Kui sageli piirangud avalduvad? 
    • Millises raskusastmes piirangud avalduvad? 
    • Millega ja mis ulatuses on tekkinud piirangud kompenseeritavad?”

Diagnoos (nt insult) ei võrdu puudega ning üks ja sama diagnoos võib põhjustada väga erinevas raskusastmes piiranguid. Näiteks insuldi puhul võib ette tulla erinevaid probleeme liikumisega, ühe kehapoole halvatus, kõnehäire, neelamistakistus jne.

Reeglina hinnatakse puuet ehk püsipiirangut 6 kuu möödumisel ägedast haigestumisest. Puuet ei tuvastata etteulatuvalt, st „selle haiguse puhul võivad avalduda sellised-sellised piirangud…“.

Iga juhtumit käsitletakse individuaalselt.

Kuhu puude tuvastamiseks taotlus esitada?

Taotlus tuleb esitada Sotsiaalkindlustusametile paberil täidetuna posti teel, klienditeenindusse või e-posti teel.

NB! Puude periood sõltub haigestumise kulust ja tekkinud piirangutest, puue tuvastatakse üldjuhul 6 kuuks – 5 aastaks.

iconParkimiskaarti saab taotleda KOV-ist. Perearsti tõendiga saab anda ajutiseks kasutamiseks liikumis- või nägemisfunktsiooni kõrvalekaldega isikule pere- või eriarsti väljastatud teatise.

Mis on töövõime hindamine?

Kui pärast insulti on tööealisel inimesel töövõime vähenenud, tuleks pöörduda Töötukassasse töövõime hindamisele.

Töövõime hindamine on inimese tegutsemisvõime kindlaks tegemine. Selle juures arvestatakse inimese terviseseisundit ja tema enda hinnangut oma võimele teha igapäevaelu tegevusi.

Töövõime hindamine koosneb viiest sammust:

  1. arstivisiit;
  2. töövõime hindamise taotluse esitamine;
  3. ekspertarvamuse koostamine;
  4. töövõime hindamise ulatuse otsustamine;
  5. töövõimetoetuse maksmine.

    Vajadusel nõustamine ja tööturuteenuste osutamine töötamise jätkamiseks või tööle saamiseks.

Kuhu taotlus esitada?

Töövõime hindamise taotlust saab esitada e-töötukassas, töötukassa maakondlikus osakonnas juhtumikorraldaja abiga või paberkandjal (allkirjastatuna) tavapostiga maakondliku osakonna üldisel postiaadressil.

Millal taotlus esitada?

Insuldijärgselt on mõistlik aeg taotluse esitamiseks 6 kuud pärast haigestumist ning juhul, kui inimesel on jätkuvad piirangud toimetulekul (nt riietumine, söömine, liikumine, kõnelemine, hügieenitoimingud – kui inimene ei ole suuteline iseseisvalt toiminguid sooritama, vajab suures osas abi ühes või mitmes valdkonnas).

NB! Töövõime hindamise ja puude ühistaotluse saab esitada Töötukassasse.

Enne täisväärtuslikku ellu naasmist võib olla vajadus läbida sotsiaalne ja tööalane rehabilitatsioon.

Sotsiaalne

Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenus on mõeldud puudega või piiratud töövõimega inimese toetamiseks igapäevaeluga toimetulekul. 

Teenuse abil õpivad inimene ja pere, kuidas saada igapäevaselt hakkama terviseseisundist tingitud erivajadustega. 

iconSotsiaalne rehabilitatsioon ei ole taastusravi, seal ei tegeleta inimese ravimisega.

Tööalane

Tööalane rehabilitatsioon on mõeldud inimestele, kellel on puude või haiguse tõttu mitmeid takistusi ja kes vajavad seetõttu tööle asumiseks või töötamise jätkamiseks erinevate spetsialistide ehk rehabilitatsioonimeeskonna abi.

Tööalast rehabilitatsiooni võib näiteks olla vaja selleks, et parandada liikumisoskusi või kõnet, õppida kasutama abivahendeid, lahendada psühholoogilisi probleeme. 

Samuti võib vaja olla nõustamist, et leida motivatsiooni ja suurendada enesekindlust, õppida puude või haigusega igapäevaselt toime tulema. 

Vajadusel saab rehabilitatsioonimeeskond aidata tööellu sisse elada, nõustades tööandjat, kuidas tööd sobivamalt korraldada või töökeskkonda kohandada.

Insuldi läbinud inimesel võib vaja minna abivahendeid, mis on jagatud kategooriatesse järgnevalt:

Eluks vajalikud abivahendid

Toode või vahend, mille abil on võimalik erivajadusega ja puudega inimeste tegevusvõimet säilitada ning ennetada ja kompenseerida kahjustuste süvenemist.

Tööks vajalikud abivahendid

Tööalane abivahend on abivahend, milleta inimesel ei ole oma puude või terviseseisundi tõttu võimalik tööülesandeid täita. 

Näiteks:

  • Ekraanilugemistarkvara;
  • Punktkirja klaviatuur;
  • Heli ülekandesüsteemid;
  • Tõste, teisaldus ja kallutus abivahendid töökohal.
iconIsikliku abivahendi kaardi saamiseks on kõige kiirem viis täita taotlus Sotsiaalkindlustusameti kodulehel.

Pärast vajalikke tööle naasmise protseduuride läbimist, on puudega inimesel vaja veel liituda kogemusnõustamise süsteemiga.

Kui puuetega inimene on läbinud tööle naasmiseks vajalikud protseduurid, siis on tal vaja veel liituda kogemusnõustamise süsteemiga.

Kogemusnõustamine

Kogemusnõustamine on sarnase puude või tervisehäirega inimeste vahel toimuv teadmiste ja kogemuste vahetus ning nõustamine. 

Nõustajal peab olema nõustatavaga sarnane puue või tervisehäire ning ta peab olema läbinud kogemusnõustamise alase koolituse. 

iconKogemusnõustamine on mõeldud eelkõige inimestele, kes vajavad oma probleemide lahendamiseks teise sarnase puude või tervisehäirega inimese toetust.

Sotsiaaltransporditeenus

Sotsiaaltransporditeenuse eesmärk on võimaldada puudega isikul, kellel puue takistab isikliku või ühissõiduki kasutamist, kasutada enda vajadustele vastavat sõidukit sõitmiseks tema toimetulekuks vajalikesse sihtkohtadesse. 

Teenust osutatakse peale abivajaduse hindamist linnaosa sotsiaalhoolekande osakonna otsuse alusel.

KOV töötajal on õigus vajadusel küsida muid täiendavaid dokumente.

Teenuse liigid on:

  • liiniveoteenus;
  • juhuveoteenus;
  • taksoveoteenus.
iconSotsiaaltransporditeenuse taotluse saab esitada kohaliku omavalitsuse sotsiaalhoolekande osakonnas. Sotsiaaltransporditeenused varieeruvad vastavalt piirkonnale.

Kohalik omavalitsus on kohaliku sotsiaalhoolekande esmatasandi korraldaja. Seadusega on kehtestatud kohalike omavalitsuste poolt kohustuslikuna osutatavate sotsiaalteenuste loetelu.

Sotsiaalhoolekande esmatasandi korraldajaks on kohalik omavalitsus. Omavalitsuse poolt täiskasvanutele korraldavate kohustuslike sotsiaalteenuste hulka kuuluvad:

  • koduteenus;
  • väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus;
  • tugiisikuteenus;
  • täisealise isiku hooldus;
  • isikliku abistaja teenus;
  • sotsiaaltransporditeenus;
  • võlanõustamisteenus;
  • varjupaigateenus;
  • turvakoduteenus;
  • eluruumi tagamise teenus. 
iconIga teenuse kohta saab konkreetsemat infot omavalitsuse kodulehtedelt. Seal on ära toodud ka kontaktid, kuhu vajadusel saab pöörduda.

Kui insuldi läbinud inimene vajab abi, tuleb tal või tema lähedastel võtta ühendust elukohajärgse kohaliku omavalitsusega. 

Omavalitsuse sotsiaaltöötajad hindavad abivajava inimese abivajaduse määra ja vastavalt sellele pakuvad erinevaid teenuseid, mis aitavad vajadust katta. 

Hindamisel kaasab sotsiaaltöötaja kindlasti abivajaja lähedasi ning vajadusel erialaspetsialiste (nt perearsti). 

Sotsiaaltöötajad abistavad:

Koduõendusteenusele suunab pere- või eriarst ja kirjutab selleks saatekirja, milles kirjeldab lühidalt koduõendusele suunamise põhjust ja koordineerib kirjalikult kodus teostamist vajavad raviprotseduurid. Koduõenduse kohta saab lähemalt infot Haigekassa kodulehelt.

Insuldi läbinud inimene võib vajada ka sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust (SRT) või erihoolekande teenuseid.

Selle kohta saab lähemalt infot Sotsiaalkindlustusameti kodulehelt.

Üldist infot sotsiaalhoolekande kohta leiab veel Sotsiaalministeeriumi ja Sotsiaalkindlustusameti kodulehtedelt.

Esmane insuldi ravi toimub spetsiaalselt insuldi ravile keskendunud üksustes, kus on olemas väljaõppe saanud personal ja võimalused kiireks raviks.

Kiiresti pärast insuldi tekkimist haiglasse jõudnud patsientidele saab isheemilise insuldi korral teostada trombolüüsravi, mille eesmärgiks on veresoonde süstitava ravimi abil lõhustada veresoone ummistanud trombi. Lisaks on vahel võimalik trombi veresoonest ka eemaldada ehk teha trombektoomia. 

iconUuringud on näidanud, et mida kiiremini jõuab insuldiga patsient haiglasse, seda suuremad on tema võimalused paranemiseks.

Trombolüüsravi ja trombektoomia tegemiseks on ka mitmeid vastunäidustusi, mistõttu kõikidele patsientidele seda võimalik teha ei ole. Mõlemad ravimeetodid on võimalikud ainult loetud tundide jooksul haigestumisest, mistõttu on väga oluline, et abi kutsutakse viivitamatult ning et insuldi tunnustega inimene viiakse lähimasse kaasaegsete insuldi ravi võimalustega haiglasse.

Haiglas jälgitakse patsiendi elulisi näitajaid (teadvusseisund, pulss, vererõhk, kehatemperatuur, jne) ja ajukahjustuse sümptomite raskust. 

Lisaks teostatakse vajadusel uuringuid, et selgitada võimalikud insuldi riskitegurid, insuldi põhjus ning rakendatakse vastavat ravi. 

Oluline on vältida tüsistuste teket.

Taastusravi pärast insulti on pikaajaline, vajab palju tahtejõudu ja püsivust patsiendilt, tema lähedastelt ning taastusravi meeskonnalt.

Varajane taastusravi aitab patsiendil saavutada parema funktsionaalse toimetuleku igapäevaelus ja vähendab haiglas viibimise kestust ning suremust.

iconSuur osa taastusravis on ka patsiendi perel, kes oma toe ja kohalolekuga panevad patsiendi tundma, et ta pole elust välja lükatud ning on vajalik ja oluline ka sellisena, nagu ta on.

Statsionaarne taastusravi

Statsionaarsele taastusravile suunatakse patsient, kes on stabiilses üldseisundis, motiveeritud teraapiaks, õppimisvõimeline ning on võimeline taastavate protseduuridega tegeleda vähemalt 3 tundi päevas. 

Seal toimub taastumine meeskonnatöö põhimõttel, kuhu kuuluvad patsient, tema lähedane, taastusarst, õde, hooldaja, füsioterapeut, tegevusterapeut, kliiniline logopeed, kliiniline psühholoog ning vajadusel sotsiaaltöötaja. 

Kuna insuldist põhjustatud funktsionaalsete häirete paranemine toimub 3-6 kuu vältel, on oluline, et pärast statsionaarset taastusravi suunduks patsient edasisele ambulatoorsele taastusravile, mis üldjuhul toimub elukohajärgses üld- või keskhaiglas.

Ambulatoorne taastusravi

On suunatud haigetele, kes vajavad ühe-kahe taastusravi spetsialisti teenust ning kes ei vaja edasist ööpäevaringset meditsiinilist abi ja kui tema transport ambulatoorsetele teenustele on tagatud.