Riskitegurid

On teada riskitegurid, mis suurendavad insuldi tekke tõenäosust. Mõned nendest riskiteguritest on mõjutatavad elustiili ning ravimitega.

Teisi aga ei saa mõjutada. Näiteks sugu, vanus ja geneetiline eelsoodumus.

Insuldi riskiteguriteks on mitmed haigused ja seisundid, näiteks:

• Kõrge vererõhk
  Normaalne vererõhk on <130/85 mmHg.
  Vererõhku tuleb regulaarselt kontrollida, sest te ei pruugi teada, et teie vererõhk on kõrge. Normist kõrgem vererõhk vajab ravi ja tasub meeles pidada, et enamasti on vererõhu ravi eluaegne ja tähendab ravimite regulaarset tarvitamist.

• Suhkurtõbi
  Suhkurtõbi kahjustab veresooni ja suurendab insulti haigestumise riski.
  Suhkurtõve ravi peab olema pidev ning tagama arsti poolt etteantud tühja kõhu veresuhkru eesmärkväärtuse. 

II tüüpi suhkurtõve algus võib olla “hiiliv”, seetõttu peaksid kõik >50 aastased isikud vähemalt kord aastas kontrollima oma veresuhkru väärtust perearsti juures.

• Südame rütmihäired
  Sageli on insuldi põhjuseks südame kodade virvendusarütmia („süda on rütmist väljas“), mille tõttu võivad ebakorrapärase rütmiga südames tekkida trombid, mis võivad põhjustada aju veresoonte ummistusi. 
  
  Seetõttu peab virvendusarütmia korral trombide tekke vältimiseks kasutama verd vedeldavaid ravimeid, mida määrab kas perearst või südamearst. Verd vedeldavate ravimite kasutamine kodade virvendusarütmia korral vähendab insuldiriski ligi 70% võrra!
  
  Teatud verd vedeldavate ravimite kasutamine nõuab pidevat vere hüübimisnäitaja ehk INR-i jälgimist, mida saab teha perearsti juures. Tänapäeval kasutatakse sageli uue põlvkonna verd vedeldavaid ravimeid, mille puhul ei ole pidev näitajate jälgimine vajalik. 
  
  Oluline on ka teada, et inimene ei tunne alati südame rütmihäirete olemasolu. Seetõttu on vajalik käia regulaarses tervisekontrollis, kus muuhulgas tehakse elektrokardiogramm (EKG) ning vajadusel pikemaajalisem südamerütmi uuring (24 kuni 72 tunni holtermonitooring).
  
  NB! Katsuge oma pulssi!
  Kui teil on kahtlus, et süda on kasvõi lühiajaliselt “rütmist väljas”, siis pidage kohe nõu oma perearstiga. Normaalne südame löögisagedus peaks jääma vahemikku 60-90 korda/minutis.

• Suur vere kolesteroolisisaldus
  Kolesterool on vajalik aine, mida ka meie organism ise toodab.
  
  Samas võib liigne kolesterool kuhjuda veresoontes, mistõttu tekib „lubjastus“ ehk kolesteroolinaast ning halveneb verevool. 
  
  Vähenenud verevool kaela või pea veresoontes tähendab, et aju ei saa enam piisavalt verd ja hapnikku. Lisaks võib kolesteroolinaast veresoone seina küljest lahti tulla ja veresoone ummistada. Kolesterooli eesmärkväärtused olenevad kaasuvatest haigustest, vastusest ja teistest teguritest. Küsi oma vere kolesteroolisisalduse eesmärkväärtust oma perearstilt. 
  
  Kui vere kolesteroolisisaldus on normist suurem, alustatakse selle vähendamist dieediga. Kui dieet ei ole piisavalt tõhus, lisatakse kolesteroolisisaldust vähendav ravim.

Insuldiga seotud riske suurendab ka halvast toitumisest tõusev kehakaal ja hooletu mürkainete tarbimine.

• Suur kehakaal
  Iga inimese kehakaal sõltub tema kehaehitusest ning pärilikust eelsoodumusest.
  
  Siiski on ülekaalulisuse teke enamasti väära elustiili tulemus. Selleks, et teada, kas teie kehakaal on normis, on kaks võimalust:
  
  Mõõda oma kehamassiindeks.
  Kehamassiindeksi arvutamiseks tuleb oma kehakaal (kg) jagada pikkuse (m) ruuduga. kgm²  
  
  Kehamassiindeksi (KMI) norm on 20-25.
  
  Mõõda oma vööümbermõõt.
  Meestel peaks see olema < 102 cm ning naistel < 88 cm.

• Alkoholi liigtarbimine
  Liigne alkoholi tarbimine suurendab insuldi tekke riski, sest see tõstab vererõhku. 
  
  Eriti ohtlik on suure koguse alkoholi tarbimine lühikese aja jooksul, mis tekitab järsu vererõhu ja selle koostise muutuse, suurendades seeläbi insuldi tekke riski. 

• Suitsetamine
  Suitsetamine kahekordistab insuldi riski, sest see soodustab veresoonte lubjastumist ja trombide teket. Suitsetamisest loobumine vähendab insuldi riski olenemata sellest, kui vana te olete ning kui kaua olete suitsetanud. 
  
  Suitsetamisest loobumiseks küsige nõu oma perearstilt või pöörduge spetsiaalsesse suitsetamisest loobumise kabinetti, mis töötavad paljudes linnades üle Eesti.