Insuldi tagajärjed

Missuguseid füüsilisi ja vaimseid tagajärgi võib tuua insuldi läbi elamine?

Jäsemete nõrkus või halvatus

Sageli tekib insuldi tõttu  ühe kehapoole halvatus. Halvatus võib olla kas osaline või täielik. Osalise halvatusega patsient võib olla võimeline iseseisvalt istuma, püsti tõusma ja vahel ka kõndima. 

Raskema halvatusega patsient võib olla voodihaige. Sel juhul on tüsistuste (kopsupõletik, lamatised jms) vältimiseks tähtsal kohal asendravi.

Jäikus ehk spastilisus

Lihastoonuse tõus ehk spastilisus on insuldi järgselt sage probleem. Spastilisuse tõttu võib halvatud jäse jääda sundasendisse ning aja jooksul võivad tekkida liigeste liikuvuse häired ja sellest tingitud valud.

Kõnehäired

Kõne võib olla pudistav, eneseväljendus ning ka teiste jutust arusaamine võib olla häiritud. Kõnetakistus võib olla osaline või täielik. Sageli kaasneb kõnehäirega ka kirjutamis- ja arvutamisoskuse häire. 

Neelamishäired ehk düsfaagia

Ligikaudu 45% insuldihaigetest esineb probleeme neelamisega.
Toit ja vedelikud võivad sattuda hingetorusse  ning sealt edasi kopsudesse. Tulemuseks võib olla kopsupõletik.

Neelamishäire on tingitud insuldi poolt kahjustatud neelamisfunktsioonis osalevate närvide kahjustusest. Vahel on probleemiks vaid vedelike ja sülje neelamine, vahel aga ka tahke toidu neelamine.

Neelamishäire sümptomid võivad olla väga erinevad:

• aeglane söömine;
• raskused imemisel või neelamisel;
• köhimine ja hingamistakistus süües või juues;
• muutunud hääl (”märg hääl”) pärast söömist;
• higistamine / sülitamine / köhimine söömise ajal;
• väsimus pärast söömist;
• tunne, et toit või vedelik on kinni kurgus või söögitorus;
• ebamugavustunne kurgus või rinna piirkonnas.

Nägemishäired

Insult võib põhjustada topeltnägemist, osalist nägemise kadu või vaatevälja osalist väljalangevust. Nägemishäired võivad samuti oluliselt häirida insuldijärgset toimetulekut. 

Põie- ja seedetegevuse häired.

Põie- ja sooletegevuse häired on samuti insuldi korral sagedaseks probleemiks. Võib esineda põiepidamatus või võimetus tahtlikult põit tühjendada. Põiehäirete tagajärjeks võib olla kuseteede infektsioon, mis vajab õigeaegset avastamist ja ravi.

Sooletegevuse häired on sagedamini tingitud pikaajalisest lamamisest ja enamasti on tegemist kõhukinnisusega. 

Psüühikahäired

Insuldi järgselt on sagedased nii meeleoluhäired kui ka emotsioonide adekvaatse kontrollimise häired. Insuldihaigete sagedased probleemid on depressioon, emotsionaalsus ja ärevus. Diagnoosimata ja ravimata psüühikahäired võivad takistada ka taastumisprotsessi.

Epilepsia ehk langetõbi

Osadel insuldihaigetel võivad ilmuda epileptilised hood. Need võivad alata 6 kuu – 2 aasta möödudes peale insulti. Vahel ka insuldi tekkega samaaegselt. Esimese epileptilise hoo puhul tuleb alati kutsuda kiirabi või pöörduda erakorralise meditsiini osakonda.

Insuldi tagajärgede leevendamiseks loe kindlasti ka artiklit – Insuldijärgse turvalise elu tagamine.