Insuldi alaliigid

Insuldil on kaks peamist alaliiki. Ajuinfarkt ja ajuveresoone lõhkemine.

Ajuinfarkt

Ajuveresoone sulgumise tõttu tekib isheemiline insult ehk ajuinfarkt.

Isheemiline insult tähendab, et osa ajust on jäänud ilma verevarustusest. Verega aga kantakse ajukoesse ajurakkudele eluks hädavajalikke toitaineid ja hapnikku. Verevoolu katkemisel saavad ajurakud kahjustada ja hukkuvad. 

Aju verega varustava veresoone sulgumist põhjustab:

• Ajuarteris moodustuv tromb e verehüüve, mis takistab verevoolu ajju;
• Kehas tekkiv tromb, õhumull või rasvaosake, mis kantakse verega aju veresoontesse.

Ajuverejooks

Ajuveresoone lõhkemine, mille tagajärjel tekib verejooks ajus ja seda ümbritsevate kestade vahel kutsutakse ajuverejooksuks.

Ajuverejooksu põhjustavad:

• ajusisese veresoone lõhkemine, millega tekib ajusisene verevalum;
• aju pinnal oleva veresoone lõhkemine, millega tekib verejooks aju ümbritsevate kestade vahele. Seda nimetatakse ämblikvõrkkesta aluseks verevalumiks.

Mööduv ajuverevarustuse häire
(mini-insult)

Insuldi alaliigiks võib lugeda ka transitoorset isheemilist atakki ehk TIA-t. 

TIA tekib, kui verevool ajusse on takistatud ja vastav ajuosa on hapnikupuuduses vaid ajutiselt. Seda kutsutakse tihti ka “mini-insuldiks”. 

Mini-insult on ohumärk ja näitab, et edaspidi on olemas väga suur risk insuldi tekkeks. Seetõttu ei tohi TIA sümptomeid ignoreerida ning ka selle korral tuleb helistada numbrile 112.

TIA sümptomid on samad, mis insuldi sümptomid, need kestavad mõnest minutist tundideni ja kaovad täielikult 24 tunni jooksul.

13% juhtudest järgneb 1 aasta jooksul TIA-le insult, kuid kõige suurem insuldi risk on esimese 30 päeva jooksul. Mida kauem TIA kestab, seda suurem risk on.

TIA korral tuleb võimalikult kiiresti teha uuringud põhiliste insuldi riskitegurite suhtes, sest mitmed haigused (näiteks suhkurtõbi ja kõrgvererõhutõbi) ei anna endast tunda, vaid vajavad spetsiaalseid uuringuid, et neid avastada.