Insuldijärgse turvalise elu tagamine

Insuldi läbinud inimesel võib vastavalt tüsistuste tõsidusele tekkida mitmeid liikumispiirangud.

Tutvu allolevate peatükkidega ja leia ohutuim viis uue elukorraldusega harjumiseks.

Jäsemete nõrkus või halvatus

Liikumishäirest taastumist juhivad füsioterapeut ja vajadusel tegevusterapeut. Füsioterapeut hindab, planeerib tegevuse ja juhendab kogu insuldi ravimeeskonda  patsiendi liikumisvõime arendamiseks. Füsioterapeut valib liikuvale haigele ka sobiva liikumise abivahendi. 

Raskema halvatusega patsient võib olla voodihaige. Sel juhul on tüsistuste (kopsupõletik, lamatised jms) vältimiseks tähtsal kohal asendravi. Liikumisvõimetu patsiendi asendit muudetakse seetõttu 2-3 tunni järel ja vajadusel sagedamini.

Lihaste jäikus ehk spastilisus

Liigeste liikuvuse säilitamisel on abiks füsioteraapia. Vahel on vajadus lisaks kasutada lihaseid lõõgastavaid ravimeid.

Kõnehäired

Kõne taastamisel on abiks logopeediline ravi ehk kõneravi, mis vahel jätkub ka pärast haiglaravi.

Nägemishäired

Insult võib põhjustada topeltnägemist, osalist nägemise kadu või vaatevälja osalist väljalangevust. Enamasti on võimalik õpetada patsienti nägemishäirega igapäevaelus toime tulema. Uutest prillidest ei ole kahjuks sel puhul tavaliselt kasu.

Põie- ja seedetegevuse häired.

Uriinipeetuse korral on vajalik uriin põiest eemaldada kateetriga, vahel jäetakse kateeter põide püsivalt. Eesmärgiks on soodustada spontaanset urineerimist, kasutades selleks kontrollitud urineerimise režiimi ja piisavat vedelikutarbimist. Põiehäirete tagajärjeks võib olla kuseteede infektsioon, mis vajab õigeaegset avastamist ja ravi.

Kõhukinnisust saab vältida dieedi ja vedeliku tarbimise korrigeerimisega, kiudainete lisamisega toidule, füüsilise aktiivsuse suurendamisega ning vaagnapõhja lihaste treeninguga.

Neelamishäired ehk düsfaagia

Erinevad võimalused, kuidas muuta söömine ja joomine kergemaks ja turvalisemaks

Asend:

• Istu sirgelt.
• Kallutada pea kergelt ette, lõug kergelt vastu rinda.
• Pärast söömist istu või seisa 15-20 minutit.
• Voodihaigel tekita istuv või kõrgendatud asend.
• Süües on patsient tervele küljele toetudes kõrgendatud asendis, mil neelamine on kergem (toit koguneb kergesti halvatud poolele põske).

NB! Vältida tähelepanu kõrvalejuhtimist, keskenduda ainult söömisele ja joomisele, söömise ajal pole soovitav rääkida.  Toitu närida põhjalikult väikeste koguste kaupa, korraga suhu panna mitte rohkem kui pool teelusikatäit toitu.

Neelamishäire korral on söömise ajal vaja keskenduda ainult neelamisele. Vajalik võib olla neelata 2 või 3 korda ühte ampsu või lonksu. Soovitav on natuke juua iga suutäie järel.

Lisaks võib toitu peenestada või püreestada. Kui vedelik läheb neelamishäire tõttu kurku, saab kasutada paksendusainet. Lihtsam on neelata hapupiima, jogurtit, kisselli, viljalihaga mahla.

Ravimid tuleb võimaluse korral purustada ja segada püree või pudinguga. Tabletid võib asendada võimalusel sama ravimi vedela variandiga.

Neelamishäire paraneb sageli ajapikku iseeneslikult, kuid mitte alati.
Püsiva neelamishäire korral toimub toitmine nina kaudu makku paigaldatava sondi kaudu, harvem läbi kõhu eesseina makku paigaldatava sondi kaudu.  

Sondi saab manustada purustatud kujul ka ravimeid. Sondi kaudu manustatakse selleks spetsiaalselt ettenähtud toitesegusid. Toitesegusid saab osta apteegist.

Eestis on võimalus spetsiaalne toit tellida endale ka koju.

Loe Eesti Logopeedide Ühingu kodulehelt neelamishäirete kohta täpsemalt.

Insuldist tekkivate tagajärgede kohta lähemalt loe kindlasti ka artiklist – Insuldi tagajärjed